Jüri Tuulik “Kena keik – miks otsast alata”

Kena keik. Monolavastus 1 vaatusega

Lavastaja: Kaido Kivi (külalisena)
Laval: Liivi Tuga

Kunagi poisina lugesin poppi raamatut “Viimane Mohikaanlane” ja kus ma olin sellest võlutud…
Oleks sellel hetkel osanud arvata, et mu vanaema kelle juures seda tegin ning kes oli oma olemuselt, aja väärikuse, tolerantsuse, armastuse ning naiseliku tarkuse musternäidis – mulle kunagi samas kontekstis ette kerib!
Nimelt sellised on kadumas mu Emakeselt Eestimaalt.
Pannkoogi Vanaemade viimane põlvkond – on olnud kuulda nii ühest kui teisest kohast.
Ja see on fakt!
Igasugused vallutajad ja sisseimbujad ei ole, pea tuhande aasta jooksul, meie maaelu ja keelt suutnud välja suretada, nüüd siis said omad inimesed paarikümne aastaga praktiliselt ühele poole.
Aga!
Vaatamata sellele, et söögiraha jääb kätte 60ne euro ringis ning seda lausa terveks kuuks ja hambaarsti juurde mineku soov, tundub valitsuse ning jumala teotusena on meie seas veel liikvel neid tõelisi Pannkoogi Vanaemasid, keda ei murra absoluutselt mitte miski, sest neis lihtsalt on seda lõputut ja väärikat paindlikust.
Tunnen füüsiliselt miks ma tahan olla ja olen eestlane kui nüüd juba tõesti, mõne sellise ime või õieti küll tõelise aarde otsa komistan.
Liivi Tuga on olnud minu elus, üks selline komistuskivi.
Ja risti ta ette ei löö.
Vaadake etendust, sest oma silm on kuningas.
Tänu tundega Liivi ees, tema lavastuse protsessi loome, õnnelik jälgija.
Igal juhul mitte lavastaja vaid igihaljast elujõudu ja eesti naise sitkust imetlev teekaaslane.
Kaido Kivi

ESIETENDUS 22 jaanuar MONOMAANIAL Elvas